est  |  eng
------Kütioru maakunsti rada

Ester Faiman, Argo Männik



Ester Faiman, Argo Männik
Invasioon

C. Simak on kirjutanud tulevikuutoopia, kus elusolenditest tühjenenud Maale ehitavad sipelgad kunagi inimestelt saadud kontekstivälise impulsi ajel tohutu, kogu planeeti hõlmava kolossi. Robot, kes on viimane lisaks sipelgatele Maa peal elav olend, on ennem siit lahkumist tunnistajaks, kuidas arusaamatu hiigelehitis hakkab kokku varisema, paljastades oma tühja ja hüljatud sisemuse – sipelgad on kadunud ning mis nendest on saanud, jääbki teadmata.

Inimkond valdavas enamuses on hetkel süvenenud tehnoloogiate arengule, uuema sõjatehnika väljatöötamisele, toodangu suurendamisele ükskõik, mis vahenditega, ignoreerides inertsist üha selgemaks saavat teadmist, et samas liigub ta planeedi ökosüsteemi ja sellega kaasneva enesehävituse poole. Tundub, et inimesed on nii keskendunud oma lähimale, kombitavale, nähtavale ja rahas mõõdetavale ümbrusele, et on unustanud taeva, maapinna ja eluslooduse, mis seda kõike ümbritseb. Inimene on väheseid elusolendeid, kes on võimeline keskkonda endale sobivaks ümber ehitama ning organiseerima enda eksistentsiks vajalikku eluruumi, tekitades sellise tegevusega ökosüsteemile enamasti pöördumatut kahju. Kuid inimene ei ole sellises ehitustegevuses üksi. Ka kobras suudab looduskeskkonda ümber ehitada, kuid erinevalt inimesest tegutseb ta loodusega sümbioosis.

Siis tulid kobersipelgad. Kust ja kuna ei tea. Arvatavasti otsustasid nad hüpata Teise Veeuputuse järgsele paadile. Kütiorus on neil hea. Närivad puud jalalt maha ja kuhjavad nendest sipelgapesade sarnaseid torne. Sipelgarajad ristuvad metsas koberiteedega, viidad osutavad eri suundadesse. Tillukesi kohaliku savi karva loomi liigub pesal palju – kui suure ulatusega on aga pesa alt alguse saavad maa-alused käigud, ei tea peale koberite keegi. Maa-alustes labürintides on hea ajada maa-aluseid asju ja toimetada pinnal nii, et rebased ei hauguks ega kakud karjuks, vaid toimetaksid omi asju.

Kas kobersipelgad suudavad oma tegevust kontrollida? Või tekib neid arutult palju, või keskenduvad nad liialt inimestest mahajäänule ja lõpetavad oma eksistentsi nagu Simaku sipelgad? Loodusrahvastel on uskumusi, mille järgi elavad kobrastes edasi surnute hinged. Huvitav, kas siis kui kobersipelgad on Maa jälle elamiskõlblikuks vuntsinud, sünnivad nad uuesti jälle inimestena? Et inimesed võiksid uuesti…